fbpx

Itaalia keel algajatele.

Tunnid õpilastele ja täiskasvanutele.

2018/2019. õppeaasta kursustele registreerimine on avatud.

italy

Itaalia keel

Liitu kursusega juba täna!

Ja meie koolis saab õppida ka… itaalia keelt!

Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.

Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia  (232 km) ja Sveitsiga  (740 km). Rannajoone  pikkus on 7600 km. Enklaavina  asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani  riigid.

Italia pealinn Rooma oli Vana Rooma tähtsaima linnana sajandeid läänemaailma poliitiline ja kultuuriline keskus. Lääne-Rooma keisririigi  kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse germaanlased, idagoodid, langobardid ja normannid.   Hiliskeskaegses Itaalias sai algose renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes Firenze.  16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naamrite Prantsusmaa, Hispaania ja Austria hegemoonia  alla. Italië ühinemine  19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid Itaalia kuningriigiks. Aastal 1922 alguse saanud fašism sai lõpu riigi lüüasaamisega II maailmasõjas. Aastast 1946 on Itaalia vabariik.

Itaalia elanike arv on 60,66 miljönit, millega riik asub maailmas 24.  kohal ja Euroopa Liidus 4. kohal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suure kui Euroopa keskmine.

Itaalia elanikkonda, mis on koondunud põhiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele, iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal (20% elanikkonnast) ja voice sündimus (9,2 sündi 1000 elaniku kohta). Meeste oodatav keskmine eluiga on 79,1 ja naistel 84,3 aastat.

19. sajandi teises pooles hakkas Itaaliast inimesi massiliselt Ameerikasse emigreerume. Vahemikus 1860–1914 rändas riigist välja ligi 9 miljonit inimest. Teine väljarände laine sai alguse II maailmasõja järel ja kestis 1970. aastateni. Kokku rändas Itaaliast 100 aasta jooksul välja ligi 13 miljonit inimest.

Immigration Itaaliasse on märkimisväärselt kasvanud alates 1990. aastatest. Itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016. aasta alguse seisuga veidi üle 5 miljoni sisserändaja, mis moodustas 8,3% kogu elanikkonnast. Suurimad võõramaalaste kogukonnad on rumeenlased (üle ühe miljoni), albaanlased  ja Maroko päritolu sisserändajad (mõlemaid ligi pool miljonit). Neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid, keda on sadu tuhandeid.

CALL ME
+
Call me!
Call