fbpx


Jaapani keel algajatele.

Tunnid õpilastele ja täiskasvanutele.

2018/2019. õppeaasta kursustele registreerimine on avatud.

592166565f7a515c2a77c177

Jaapani keel

Liitu kursusege juba täna!

Tōkyō (ka: Tokyo ja Tokio; 東京 ’idapealinn’, vana nimega Edo (江戸)) on pealinn ja moodustab koos naaberprefektuuridega suurima elanikuarvuga linnastu maailmas.

Formaalselt ei ole Tōkyō linn. Tōkyō linn (東京市, Tōkyō-shi) eksisteeris aastatel 1889-1943.  Endise Tōkyō linna alal on tänapäeval 23 eripiirkonda (特別区), millest igaühel on oma linnapea ja linnaga võrdsed õigused.

23 eripiirkonnas elab kokku üle 9 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tōkyōs tööl. Pindala on kokku 622 km². Kontekstist sõltuvalt võidakse Tōkyō nime all silmas pidada ka Suur Tōkyō, kus elab üle 30 miljoni inimese.

Tōkyō on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Japaani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus.

Jaapani keel (jaapani keeles 日本語 [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest.

Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi – hiina kirjal põhinevat kanji’t (漢字), silpkirju hiraganat (ひらがな) ja katakanat (カタカナ) ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinistsioon on rõmaji (ローマ字). See on japaani segakiri. Furigana (振り仮名) on jaapani keele lugemisabi, mille eesmärk on näidata kanji hääldust. Furigana koosneb peamiselt hiraganast, mis on väikselt kirjutatud kanji peale või kõrvale.

Jaapani keeles puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto ‘baltimaalane’ oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto).

Jaapani keel on soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.

CALL NOW
+
Call me!
Call